Jumat, 01 Mei 2015

Mai Estuda Lian Japaun



1)      Personal pronomes
Watashi = hau
Anata = ita boot
Kare = nia (mane)
Kanojo = nia (feto)
2)      Hasoru malu no fo kuniese an
Hajimemashite / genki desu ka? = diak ka le? (hajimashite ba ema nebe’e mak foin ita hasoru malu, genki desu ka ba ema nebe’e ita kuinese malu no toman malu ona.
Watashi wa ---- (tau ita nia naran) desu = hau nia naran ----
---- kara kimashita (forma pasadu husi kimasu) = mai husi ---
Yoroshiku onegai shimasu = kontenti hasoru ita boot (ba responde mos hanesan)
Atu hatene liafuan verbu husi lian japaness haree ba iha sufiksu husi lianfuan nebe’e refere. Liafuan sira ne ho sufiksu masu
Nota . Atu forma verbu  ba tempu pasadu ho maneira mak hanesan tuir mai ne
-          Masu truka ho mashita
Banati : kimasu (prezente) = kimashita (pasadu)
Ikimasu (prezente) = ikimashita (pasadu)
Desu = deshita
Ezemplu
Watashi wa gaksai desu = hau ema estudante
Watashi wa gaksai deshita = uluk hau ema estudante
Vocabulario :
Kimasu = mai, kimashita = mai ona
Ikimasu = ba, ikimashita = ba ona
3)      Komprimenta
ohayô gozaimasu = dader diak
Konnichiwa = meudia diak
Konbanwa = kalan diak
Oyasuminasi = toba diak
Sayonara = adeus
Dozo = halo favor
Onegai shimasu = favor ajuda
Ganbatte kudasai = atu nune’e lao ho diak
Arigato gozaimasu = obrigado barak
Do itashimashite = de nada
Sumimasen = deskulpa
Lie kamaimasen = la iha buat ida
4)      Hatudu sasan buat ruma
Koko = iha ne’e
Soko = iha neba’a (disitu)
Asoko = iha neba’a
Doko = iha nebe’e
Mae = iha oin
Ushiro = iha kotuk
Migi = iha loos
Hidari = iha karuk
Ue = iha leten
Shita = iha kraik / iha okos
Naka = iha laran
Soto = iha liur
Chikaku / soba = besik
Tonari = iha sorin